VUNDAMENDI EHITUS
Vundamendi liik valitakse arvestades koormuse suurusest, hoone konstruktsiooni aluse tundlikkusest ebavõrdse ümberpaigutamise vastu, pinnasekihtide kvaliteedist, pakase tõttu kohretamise ohust, kasutatavatest konstruktsioonidest ja materjalidest. Pinnasele tuginemise järgi on mitu liiki vundamente.
Lintvundament võib olla monoliitne või kokkupandav. Lintvundament ehitatakse raskete seintega (betoon-, kivi-, telliskivi jms seinad) või raskete vahelagedega hoone alla. Vundament ehitatakse kõigi peamiste välis-ja siseseinte alla. Monoliitse vundamendi ehitamiseks pannakse vundamendikraavi vormi andmiseks tulevasele vundamendile laudistus, kuhu betoon vm sisse valatakse. Armatuuri, soojusisolatsiooni lehtede ning laudistatud seinte vahele valatakse betoon. Monoliitsetel vundamentidel on ühtlaste maa-aluste seinte kuju, aga kokkupandavad lintvundamendid koosnevad massiivsetest fundamentaalsetest betoon-või raudbetoonist ristplokkidest.
Vaivundamendid koosnevad eraldiseisvaist vaiadest, mis on pealt kaetud betoon-või raudbetoonplaadi või talaga. Vaivundamendid on väga kallid ja töömahukad oma ehituselt, seepärast kohtab neid individuaalelamute ehituses haruharva.
Lintvundamendi puhul, kus kasutatakse blokke viiakse vundamendi lint hoone seinte või rea eraldiseisvate aluste alla, lindi keskelt teostatakse vundamendi ehitus betoon- või Fibo-plokkidest samamoodi, nagu laotakse tavalist seina. Väljast pannakse vundamendile soojusisolatsioon, hüdroisoleeritakse ja viimistletakse.
Monoliitne plaat on vundament, mis valatakse kogu hoone alusele pinnale kujutab endast katkematut plaati või võreplaati, mis on valmistatud monoliitsest raudbetoonist või kokkupandavaist ühendusliideste jäiga kinnistusega risttaladest. Monoliitne plaat ehitatakse monoliitsest raudbetoonist eesmärgiga anda vundamendile ruumiline jäikus. Selle vajalikkus tekib kui ehitada ebaühtlaselt ja tugevalt kokkutõmbuvale põhjale, näiteks puistematerjalile ( liivapadjad, tasandatud prügimägedel, tugevalt kohretanud pinnaste puhul, mis on oma olemuselt ebatasased, nt savi-muld-savi pinnastel jne). Mõnikord kasutatakse sellise vundamendi kohta terminit ujuv . Monoliitse plaadi struktuur on seotud üsna suure materjalikuluga (betoon ja metall) ja võib olla otstarbekas väiksemate ja kompaktse plaaniga majade või muude ehitiste puhul, kus pole vaja ehitada kõrgeid sokleid ning plaati ennast kasutatakse põrandana (näiteks garaaћid, saunad jne).
Laialt levinud ja soodsamast hinnaklassist on postvundament. Eriti soovitav on postvundament madalal pinnasel selle sügaval läbikülmumise tõttu. Lisaks on postvundamendile omane, et seda saab real juhtudel edukalt kasutada. Kuna horisontaalselt liikuval pinnal on selle vastupidavus ümberkukkumise ja külgmise nihke takistamine ebapiisav, on vajalik jäiga raudbetoonist rostvärgi ehitus. Nende kasutamine on piiratud nõrga kandevõimega pinnasele raskete seintega majade ehitamisel. Peale selle on postvundamendi puhul keeruline ehitada soklit: Kui lintvundamendi puhul tekib sokkel nagu iseenesest, on selle jätkuks, siis tulpade täitmisel on postide, seina ja maapinna vahelise ruumi täitmine raske ja töömahukas ettevõtmine.
Välistrepp on soovitatav teha ilmastikukindlast materjalist: betoon, maakivi, graniit, betoonkivi, klinkertellis, katteks sobivad ka rihveldatud keraamilised plaadid, mis ei muutu talvetingimustes libedaks. Välistrepi platvormi laius peab olema 90 kuni 100 cm, välisukse alla jäetakse tavaliselt süvend jalapuhastusresti jaoks. Välistrepp koos vundamendiga peaks olema eraldatud ülejäänud hoone osast vajumisvuugiga. |
|
 |
|
