KIVIKATUSED
| Katusekivid on mőeldud kaldkatuste (miinimumkaldega kuni 14°) katmiseks.
Katusekivide kasutamisel lahtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (RIL 107-2000, RT 85-10372 jt).
|
| |
|
Kivikatus on pikaealine ning kestev katusekate, mis ei vaja erihooldust. Kivikatus vananeb väärikalt ning püsib kaunina, kui vähemalt korra aastas eemaldada katusele kogunenud praht ja lehed, seda eriti just neelukohtadest ja vihmaveerennidest.
|
| |
| Kivikatuse tarindus sõltub hoone asukohast (tuule- ja lumekoormus), katuse kaldest ja kujust, katusealuse ruumi soojustusest ja katusekivi tüübist. |
| |
Katusekatte paigaldamist alustatakse aluskattest, mis kinnitatakse tuulutusliistudega.
Seejärel katus roovitakse, tehakse vajalikud läbiviigutööd ja paigaldatakse täiendavad roovid käigutee- ning lumetõkkekivide jaoks. Kivid tõstetakse katusele ja jaotatakse võrdsete vahedega pakkidena roovidele laiali. Enne kivide ladumist tehakse räästatööd . Siis laotakse kivid ja kinnitatakse vastavalt vajadusele. Viimasena tehakse harjatööd. Praktikas on osutunud kasulikuks välja laduda üks kivirida räästa äärde ja teine katuseharjale, et saada kattelaiuse vajalik arvestusmõõt. Järgnev paigaldamine toimub paremalt vasakule 2-3 rea kaupa. |
| |
| Katusekivide pinnale aja jooksul tekkiv sammal ei kujuta endast ohtu betooni struktuurile, küsimus on pigem katuse esteetilises väljanägemises. Et hoida kivikatus puhtana, piisab selle pesemisest survepesuriga kord paari-kolme aasta jooksul. |
|
|
 |
|
