TEEKATTED
Kivisillutis
Sillutatav ala mõõdetakse ja tähistatakse. Eemaldatakse pealmine pinnasekiht, sest see on külmakerkeohtlik ja kaevatud alale laotatakse killustiku või kruusa ( terasuurus 0-16 mm) kiht. Killustikukiht tasandatakse ja tihendatakse vibraatoriga. Kandekihile kantakse peale 3 cm paksune liivapadi.
Peale aluse tegemist määratakse kindlaks sillutise alustamise koht ja jagatakse maa-ala väiksemateks, ühekorraga sillutatavateks osadeks. Väga pehmele pinnasele tasub mõnel juhul hakata kive paigaldama alles siis, kui alus on saanud talv läbi vajuda.
Kivid laotakse silutud liivapadjale, kusjuures ladumist alustatakse hoone seinast. Lõpuks puistatakse sillutisele kuiva liiva, mis harjatakse kivide vuukidesse ja sillutise pind tihendatakse 80- 100 kg kaaluva vibraatoriga.
Raskeliiklusalale tuleb panna vähemalt 80 mm paksused kivid.
Kivisillutise äär toestatakse tavaliselt äärekividega, ääre võib lõpetada veerenniga või kasutada nn. peidetud toestust, kus äärmised kivid laotakse betoonpadjale või toestatakse immutatud puitprussiga, viimasel juhul tuleb arvestada, et killustikkate ulatuks osaliselt muru alla.
Kruusatee
Kruus on odav ja kiiresti paigaldatav. Samas peab kruusateed regulaarselt tasandama ja eemaldama läbikasvavat rohtu. Kruusa on küllaltki raske omal kohal hoida ning et ära hoida kruusapuru sattumist murule, lilepeenardele, tuleks teeraja ääred kinnistada. Kruusa ei saa kasutada kaldteedel.
Kruusatamine on lihtsaim teeraja ehitamisviis. Kruusast teeraja jaoks tuleb kaevata umbes 150 mm sügavune (pehmel savimuldadel kuni 200 mm) rada, millesse laotatakse ja tambitakse tihedaks killustiku kiht, lisatakse õhukeselt jämedam kruus ja liivakiht, et pealispinna peenkruus läbi ei pudeneks.
Seejärel ehitatakse teeääristus: vaiakestega kinnitatud lauad, sillutise äärekivid või ääreplokkid, mis on laotud segule. Peenkruus (10-20 mm) laotatakse 50 mm paksuselt liivaga kaetud jämekillustikust aluskihile ja tasandatakse rehaga. |
|
 |
|
