HALJASTUS
Aia rajamine algab plaani koostamisest. Tuleb hinnata olemasolevat haljastust, planeerida auto- ja jalgteed, istumisnurgad, mänguväljakud ning taimestik. Rajatav aed omandab oma tõelise ilu alles aastate pärast, aga kogu kasvuperioodi vältel vajab ta pidevat tähelepanu ja hoolitsust.
Alustades majaümbruse ja aia kujundamist, tuleks kõigepealt tellida projekt. Haljastusprojekt valmib tavaliselt tellija ja spetsialisti koostöös. Arhitekt lähtub haljastuse projekteerimise reeglitest ja arvestab samas kliendi eelistustega.
Linnainstantsidesse valmis projekti tavaliselt esitama ei pea. Muidugi tuleb kinni pidada heakorraeeskirjadest. Paljudes linnaosades on normeeritud piirdeaia kõrgus. Samuti tuleb tööde teostamine kooskõlastada, kui territooriumi läbivad trassid.
Projekti ei pea korraga täielikult teostama, selle võib ellu viia ka etapiviisiliselt, vastavalt rahalistele võimalustele.
Istutatavad taimed valitakse eeskätt konkreetset kasvukohta silmas pidades. Puudest sobivad linnakeskkonda hästi jugapuu, serbia kuusk ja lehis. Ridaelamute haljastuses on sobiv kasutada vääntaimi, näiteks metsviinapuud, mille plussiks on tema kaitsefunktsioon - ta vähendab väljast tulevat müra ja temperatuurikõikumisi.
Paneelelamute ümber külvatakse tavaliselt muru. Muru on küll kergem ja odavam rajada, ent tunduvalt raskem säilitada. Pahatihti tallavad selle inimesed või tuhnivad segamini koduloomad. Paljud pinnakattetaimed, näiteks sammal, on tunduvalt vastupidavamad. Probleeme võib tekkida ka püsilillede ja puude istutamisega - vahel taimed varastatakse ära või lõhutakse.
Haljastuse kavandamisel tuleb arvesse võtta, kui palju majaomanik ise haljastuse nimel vaeva on nõus nägema, vastavalt sellele saab valida vähem või rohkem pidevat hooldust vajavad taimed.
Tihti alahinnatakse majaümbruse haljastuse tähtsust ning uue hoone ehitamisel sellele mingeid ressursse ei arvestata. Haljastusprojekti võiks tellida koos ehitise projektiga ja valida puukoolist kohe välja sobivad taimed.
Põõsaste ja puude valik on määrava tähtsusega. Oluline on taimede omavaheline kokkusobivus, unustada ei tohiks ka taimede ökoloogilist ja kaitsefunktsiooni. Mida rohkem erinevaid liike, seda parem - erinevatel taimedel on erinevad nõudmised keskkonnale ja ka erinev kasvu- ja õitsemisaeg. Rohke liigivaliku korral säilib haljastus ka peale eriti karmi talve, sest taimed on erineva külmataluvusega. Samuti kindlustab see, et igal aastaajal õitseb mõni liik.
Muruvaip
Muruvaiba (ka siirdmuru) all mõistetakse alt lahtilõigatud murumätast. Muru rajamine seemnest on vaevarikas ja aega nõudev tegevus. Seepärast on kogu maailmas üha enam hakatud muru külvamise asemel kasutama muruvaiba siirdamist. Oht, et muru rajamine võib ebaõnnestuda, on muruvaiba siirdamisel tunduvalt väiksem kui seemnest külvi korral.
Muru siirdamise suurteks eelisteks seemnest külvi ees on pikk paigaldamise periood ja muru valmimise kiirus. Muruvaipa saab uude kasvukohta siirata maa sulamisest kevadel kuni uuesti külmumiseni sügisel. Muru on kasutusküps 2 - 4 nädalat peale siirdamist.
Pinnase ettevalmistustööd muruvaibast muru rajamisel on sarnased seemnest külviga. Vaipa saab paigaldada ainult mullale. Vanale murule mätast paigaldada ei tohi, sest mätaste alla jäävad taimed moodustavad seal surnud orgaanilise aine kihi, ega lase murutaimedel korralikult juurduda.
Enne vaiba tellimist tuleb ette valmistada aluspind. Muru all peaks olema vähemalt 12 cm paksune mulla kiht. Parem, kui mulda on 20 cm. Muld on vaja kobestada vähemalt 10-12 cm sügavuselt. Selleks sobib nii freesimine kui ka kaevamine. Seejärel pind planeeritakse ja pindmine kiht tihendatakse rulliga.
Planeerimise käigus on soovitav pinnale anda väike kalle keskkohast servade suunas. Tugevate vihmade korral ei kogune siis vesi murule. Jälgida tuleb, et pind jääks ühtlaselt tasane, sest ka lohukohtadesse võib nii vihma kui kastmise ajal koguneda vesi, mille tagajärjel neis kohtades muru hõreneb.
Kui aluspinnasena kasutatav muld on kohale veetud, tuleb tal lasta peale silumist vähemalt kuu aega vajuda ja seejärel uuesti siluda. Õigesti ette valmistatud pind on tasane ja tihe ning kindlasti ilma umbrohuta.
Muruvaiba kohale saabudes tuleb esmalt mättaid kaitsta kuivamise eest. Selleks asetakse nad varju, kaetakse kattelooriga või siis tuuakse aluste kõrvale vihmutid ja kastetakse neid veega. Tähtis on, et mätas ei hakkaks kuivama. Mättad tuleb paigaldada peale kohaletoomist 48 tunni jooksul.
Lipumast
Lipumasti jaoks kaevatakse 30–40 cm läbimõõduga ja umbes meetri sügavune auk, mis täidetakse betooniga. Ankrupoldid surutakse koos alusplaadiga betooni. Kui betoon on kivinenud ühendatakse lipumast hingepoldi abil alusplaadiga, lükatakse püsti ja pannakse reguleermutritega loodi. |
|
 |
|
